Kevad kanuuga

See kevad tuli vähe teisiti kui tavaliselt. Mitte ainult koroona pärast, vaid ka seetõttu, et süsta asemel sai otsustatud kasutada ära suurvett hoopis kanuuga väiksemate jõgede sõitmiseks. Eks oma osa selles on muidugi ka faktile, et tavaliset aprillis toimuvad aerutamismaratoni on sel aastal edasi lükatud ja süstatrenniga pole nii kiiret.

Kaks lemmikut kodukandis on Vasalemma ja Kasari jõgi, mis mõlemad vajavad mõnusaks sõiduks kõrget veeseisu, ideaalis just kevadist suurvett.

Vasalemma jõgi

See on minu kodujõgi. Sõitnud oleme kahte lõiku: Haapsalu maantee sillast Vasalemma kooli (mõis) maanteesillani Vana-Haapsalu maanteel (14,4km) ja Vasalemma kooli juures Madise maanteesillani ca 1 km enne suubumist Paldiski lahte (18,3 km).

Laitse-Vasalemma lõik (14,4 km) on puhas dzungliseiklus kus aerutamisel vaata et teisejärguline roll. Peamiselt saab seal ronida puude alt, puude pealt, tassida kaldalt ümber. Kanuuga kord aastas tehtav, süstaga sinna kindlasti ei ole mõtet ronida…va erilistel masohistidel kes on valmis 8h süsta tassima ja liialdamata keskmiselt iga minut paadist välja-sisse välja ronima. Kanuuga saab heal juhul umbes 4 tunniga hakkama.

Samas kui jätta välja asjaolum, et jõgi on väga raskesti läbitav, on tegemist toreda väikse jõeosaga mis viib kohtadesse kuhu muidu naljalt ei sattu. Kui aega on, siis võimalik ka teha väike peatus ja uurida Suurearu sood mis Vasalemma jõega piirneb. Igal juhul tasub seda lõiku sõites aega varuda 🙂

Vasalemma-Madis lõik (18,3 km) on hoopis lihtsamini läbitav. Olenevalt aastast on siingi takistusi, kuid võrreldamatult väheb kui ülesvoolu lõigul. Tavaliselt saab hakkama paari-kolme välja ronimisega. See lõik on üks mõnusamaid kanuujõgesid siinpool Harjumaad. Parimad osad sellest jäävad algusesse ehk Vasalemmast-Ämäri lennuväljani ja lõppu kus vool kiirem ja kaldad kõrged. Vahele jääb aeglasema vooluga ja rohkemate jõkke kukkunud puudega lõik mis prirneb suuresti Klooga harjutusväljaga. Tegelikult on võimalik ka lühem ots teha kuni Vanaveski silla ja tammini (15km), see võib olla hea alternatiiv madalama veetaseme korral.

Lõigule jäävad mõned vanad ja väiksed vesikitammid ja kärestikud, kus kõrge veetaseme korral annab ka seisulaines natukse mängida, kuid laine või kärestiku mõttes teravaid elamusi ei paku. Samas selle jõe lõigu teeb eriliseks just jõe käänulisus ja eriilmelised maastikud. Kui süsta jaoks jääb ka see lõik Vasalemma jõest pigem väiksesks ja mõned ronimised süstaga tüütud, siis kanuuga, eriti soolot sõites on see sõidutehniliselt nauditav jõgi – pikkad igavad sirged puuduvad, pidevad käänakud, kiirema vooluga kohad ja jõkke langenud puud (millest üldiselt saab üle/mööda/alt läbi) pakuvad kogu aeg tegevust. Kuna jõgi on suuresti metsade vahel, siis tuul ei mõjuta nii palju kui mõnel teisele põldude ja heinamaadega piirneval jõel.

Kasari jõgi

Kasari jõel oleme viimasel kahel aastal sõitnud Kohatu sillast kuni Teenuse silliani (28 km). Tegemist on jälle mõnusa lõiguga, mis küll eeldab kõrgemat veeseisu. Kuna autoteed on mitmel pool jõe lähedal siis oleks võimalik ka lühemaid distantse ette võtta, kuid meile selline lõik igati sobinud. Kohatu sillast paarsada meetrit ülesvoolu on päris hea laineke, kus saab mängida natukse (näiteks seni kui autojuhid autod sõidu lõpp-punkti viivad). Üldiselt tegemist Loode-Eestile tüüpiliset rahuliku vooluga jõega, kuida väikseid kärestike ikka leiab. Suurim ja lõbusaim “kukkumine” on Kohatu ja Sipa silla vahel traktori rehvidest väike pais/kärestik.

See lõik on ka süstaga vabalt sõidetav nii et ei ole vaja paadist välja tulla, või kui siis ainult ülalmainitud kärestikus. Teised kohad nii kanuu kui süstaga läbitavad. Võrreldes Vasalemma jõega kulgeb Kasari suuresti põldude vahel ja on tuuletele avatud. Kuidagi on juhtunud, et oleme alati korralikku vastutuult saanud sellel lõigul.

Edaspidi peaks ka Teenuse sillast allavoolu vaatama, mis jõel veel pakkuda on.